VÄIKE KONSPEKT HIINA MEDITSIINI ESITLUSEST

Erinevalt Lääne meditsiinist räägib Hiina meditsiin tervisest – mitte haigusest. Hiinas algas ravimine juba inimese TUNDEST (et “midagi on viltu”) – mis on haiguse yin-vorm, mida kerge ravida ja ennetada. Tähtis on tasakaal ja selle kaudu saavutatav tugev immuunsüsteem. Kusjuures inimese tervist mõjutavad nii välised (nt ilm, aastaaeg jms keskkonnamõjud) kui ka seesmised tegurid – mille iseloomustamiseks kasutatakse samu sõnu (“külm”, “niiske” jms).

Arst külastas oma hoolealuseid neli korda aastas tasu eest – vajadus rohkemate kohtumiste järele toimus aga tasuta. Kui arst ei suutnud peret tervena hoida, pidi ta mõnigi kord hoopis peale maksma.

Hiina meditsiin diagnoosib seisundit põhiliselt pulsi (kolm sõrme kummalegi käele – iga sõrme alla vastavad siseelundid) ja keele põhjal, eristades funktsioone, mitte organeid (nagu Läänes). Nt koosneb süda vähemalt kahest täiesti erinevast funktsioonist. Samuti jaotatakse organid paarikaupa yin- ja yang-organiteks (nt süda – peensool; kopsud – jämesool jms), ühendatuna läbi vastavate meridiaanide. Ravi koosneb peamiselt toidusoovitustest (mida võtta, mida vältida) ja ravimteedest, võib panna ka nõelu. Eesmärk on viia nõrgestunud organ tasakaalu.
Arsti juurde võib Hiinas minna ka siis, kui kõik on korras, st pole veel haiguse füüsises avaldunud, yang-vormi. Sama haigust võib erinevatel inimestel ravida täiesti erineval viisil. Või siis võib juhtuda, et ravitakse eri inimeste eri haigusi kokkulangeval moel – nii tundlik ja individuaalne on hiina lähenemine. Ühte organit võib ravida, mõjutades hoopiski teist organit, mis seda Hiina Viie Elemendi Mandalas “toidab” (Puu Tuld, Tulest jääv tuhk katab maad, Maapõues tekib metall, mineraalid, jne).

PH-toit püüab igal juhul vältida lima teket organismis. Hiina meditsiinis aga on probleem lima ÕIGES KOGUSES – seda ei tohi olla ei liiga palju ega ka liiga vähe. Sest lima (yin) kaitseb meid hapude, teravate jms toitude ja nende seedimise vahesaaduste eest. See on ka jahutusvedelik, mis kaitseb organismi “ülekuumenemise” eest. Tähtis on “soojade” ja “külmade toitude ja Viie Maitse tasakaal, arvestada tuleb aastaaegade ning toidu yin-yang tasakaaluga.
TOIDUD JAGUNEVAD

TEMPERATUURI JÄRGI:
Kuumad, soojad (yang), neutraalsed, jahedad ja külmad (yin). Nt “kuuma” ingverit loetakse võrdväärseks küüslauguga – mis ergutab seedimist. Suvel lisatakse juurde piparmünti – mis on neutraalne. Roheline tee on jahutav – sobiv suvel palavusega. Seevastu külm vesi hoopiski kuumendab üle, kuna paneb poorid kinni (organism “valmistub külmaks”). Üks põnevamaid tooteid on maa sees laagerdatav tee PUERH, mis on ka tugev antioksüdant ja mille väärtus kasvab koos vanusega (umbes nagu konjakil ja veinidel). Parim vorm – pressitud tabletid (lahtine sageli viletsama kvaliteediga). Samuti on teda tee „Phoenix“ koostises.
Nt põrn vajab leigemat, soojemat toitu, ka parandab selle kerge keetmine toidu omastatavust. Liig külm toit tekitab rohket lima jne. Nt kui süüa hommikuti ainult “külmi” või “jahedaid” toorsalateid (kus organism tegelikult vajab “üles soojendamist”, käivitamist), eriti talvel, siis see võib ajapikku nõrgestada põrna. Ainsad, mis meil toorsalateid “soojendavad”, on sibul, küüslauk, porrulauk, ingver – mida neisse aga ei saa ju panna palju.
MAITSE JÄRGI:
Toidus peaks valitsema viie maitse tasakaal: magus, soolane, mõru, terav, hapu, kootav (parkainetest tekkiv – teeb “suu paksuks”). Kusjuures ühel samal toiduainel võib olla 5-6 eri maitset (nt küüslauk, ingver). Iga maitsega on seotud mõni organ: mõru – maks; magus – põrn; terav – kops; soolane – neerud. Kui vastavat maitset on toidus vähe, siis organ nõrgeneb; maitse liiasus jällegi kurnab. Kusjuures igal maitsel on veel ka oma toime. Nt soolane maitse niisutab (sool salvestab kehas ka sooja – nt talvel); terav – surub välja; hapu – hoiab kehas jms
Eristatakse sedagi, kas süüakse emotsiooni pärast (heaolutunne) või tõelisest vajadusest.
Kõigi haiguste põhjuseks loetaksegi ennekõike toitu – mis on vale, liigne jms. Toit kas annab või võtab energiat. TOIT on parim ravim kõigi haiguste suhtes. Katsed rottidega näitasid, et nad elasid kaks korda kauem, kui sõid kaks korda vähem – ja kaks korda vähem, kui sõid kaks korda rohkem. Eriti kahjulik on süüa tugevalt enne magamaminekut – organism peab väljapuhkamise asemel “maadlema” seedimata toiduga maos, kogedes tohutut energiakulu.
Eelistatakse kohalikku ja just hooajatoitu (mis on ka Hiinast alguse saanud makrobiootika aluseks). Kas täistaimetoitlus Eestis ikka on loomulik, arvestades nelja aastaaega, kliimat? Meie Hiina arstid seda meil vähemasti ei poolda.

Ka Eestis on Hiina meditsiini arste. Tervenemine on aeglane, kuid heatihti väga tõhus (mingil hetkel on mingi sümptom korraga “haihtunud”).
Naljalugu juhtus president Nixoniga, kui too esmakordselt Hiinat külastas. Ta viidi haiglasse südameoperatsiooni vaatama. Algul ta ei saanud aru, mis selles erilist. Siis aga märkas, et operatsiooni ajal PATSIENT VESTLEB ARSTIDEGA, kirjeldades oma seisundit.
Taoistid elasid tavaliselt 100-150 aastat, ja seda parimas kehalises ja vaimses vormis! Üks dokumenteeritud taoist elas 1677-1933, so 256-aastaseks, kusjuures veel 200-aastaselt pidas ta loenguid ülikoolis ja läks sõjaväkke!

Leave a Reply