RAVIM – HAIGUSE PÕHJUS

USA-s sureb igal aastal ravimitest tingitud kõrvalmõjude tõttu umbes 150000 inimest.
Ravimite töttu tekkinud haigustesse suremine on 5. kohal surma pöhjustest.
Umbes pooled 100-st miljonist retseptist antibiootikumidele 2002.a. kirjutati välja pöhjendamatult. Kuni 50% arengumaades kasutatud medikamentidest on olnud faktilisele vajadusele mittevastavad. Venemaal ei ole küll ametlikku statistikat selle kohta aga samasugused probleemid muutuvad üha teravamaks. Negatiivne möju sünteetilistest preparaatidest on juba ammu teada. Käesoleval ajal on ohtlikuks muutunud inimeste innustumine tablettide vötmisest.
Mõiste “Ravimi-haigus” ilmus juba 1901.a. arst Efim Arkin nimetas esimesena sellist ilmingut. Ta märkas, et väävli-elavhöbeda salvi sissehöörumisele järgnes lööve, ohatis ja muid ilmingud kogu organismi kahjustusest.
Tänapäeval on need ilmingud laienenud tohutult. Peamine pöhjus on suuremastaabilised ravimitööstuste arengud Lääneriikides.
Medikamentide mitteotstarbekas kasutamine. Lisaks on tänapäeva inimene nörgestatud stressist, ebatervest toitumisest ja mitmetest ökoloogilistest kahjustustest. Aga palju teravamini reageerib organism tugevatele keemilistele preparaatidele. Praeguse aja arstid räägivad polü-puudulikkusest ehk komplekspuudustest, mis tähistab organismis eluliselt vajalike ainete puudumist. Nagu näiteks vitamiinide mineraalide ja kiudainete mitteküllaldane seis. Selles hädas süüdistatakse hoopis ökoloogiat, eluviise ja veidi lähemale tõele ka mitteratsionaalset toitumist. Aga ei räägita ravimite liigsest tarbimisest!
Arsti juurde minnes on patsient kogunud terve paketi häireid, valusi, kaebusi halvast enesetundest, nörkustest ja väsimusest. Seepeale kirjutabki arst terve komplekti retsepte, et ehk möni neist möjub. See on kahjulik nii tervisele, kui ka patsiendi rahakotile. Tihti oleks kasu rahustavast teest, korralikust väljapuhkamisest ja toidumenüü muutmisest ning füüsilistest harjutustest, kasvöi jalutuskäikudest.
Aga ajapuudusest vöi ka harimatusest ning hoolimatusest võõra häda suhtes ei küsitagi patsiendilt pöhjalikumalt, miks ta sellise olukorrani on jöudnud.
Kasumit saavad ravimitootjad ja ka arstid, keda siis patsiendid “toetavad”.

Venekeelsest Mediko-kirjanduse ajalehest Nr.2 Mai 2009
Tõlkinud Leho

Kas posimine või mitte?

Adik Levin, meditsiiniteaduste doktor “MAALEHT” 17.06.2010

Alternatiivmeditsiini nimetatakse meil sageli põlglikult posimiseks, aga tegelikult võiksid Eesti arstid alternatiivravi asjatundjatega käsikäes töötada – siis oleksid ka ravi tulemused palju paremad.
Hiljuti Tallinnas toimunud alternatiivmeditsiini probleemidele pühendatud tervisekonverentsil küsisin korraldajatelt, miks meedia ürituse vastu huvi ei tunne.
Kahe päeva jooksul kõneldi ju rahva tervise seisukohalt üliolulistest asjadest: mida inimesed ise oma tervise heaks teha saavad ja kuidas nad end loodusraviga aidata võivad.
Telekanalite ja trükimeedia vastus oli olnud üsna ühesugune – rahvas ei tunne sellise konverentsi vastu vähimatki huvi ning alternatiivmeditsiin pole muud kui üks posimine.
On täiesti lubamatu ja rumal võrdsustada alternatiivmeditsiini posimisega. Kahjuks on selline eelmisest ühiskonnakorrast üle kantud umbusklik hoiak praegu liigagi levinud.

Hiina meditsiini ime
Mis meie meditsiinimaastikul õieti toimub? Jutt on muidugi tõenduspõhisest ehk tavameditsiinist, sest ainult seda meil ametlikult õigeks peetaksegi. Ühest küljest on loomulik, et ilma teadusliku tõenduseta ei tohi siseneda inimese organismi.
Selle seisukoha vastu keegi ei vaidlegi, kuid elu näitab, et meid üha enam kimbutavate raskete krooniliste haiguste vastu tavameditsiin üksi ei aita. Kuidas me muidu oleksime jõudnud oma tervisehädadega nii kaugele, et inimeste tervis on viletsam kui kunagi enne ja sellepärast hakataksegi mujalt abi otsima.
Loe edasi »

Elamise tarkusest

Tõnu Otsa elamise tarkus
„Minevikuga tuleb leppida, olevikuga tuleb harjuda ja tulevikku tuleb kujundada. Minevikku ei saa muuta, selles elamine või mingi mineviku süütunde endas kandmine on mõttetu. Oleviku ja oludega tuleb harjuda, sellega kohanduda. Kui sinus on veel tuleviku kujundamise jõudu, siis tasub seda kujundada. See on minu elamise tarkus.“ („Elukiri“)

Miks on inimesed muutunud kurjaks?
„Inimene pole midagi muud kui üks väga keerukas keemiamasin ja elektrijõujaam ning kõik meie emotsioonid, käitumine on keemiliste reaktsioonide tulem. Ühest küljest mõjutab psüühikat keemiast tulvil toit, mistõttu oleme rohkem avatud kurjusele kui headusele.
Teiseks on ju turumajanduse reeglid kõik kurjuse reeglid: ära halasta, mine üle laipade, ära tee head, tasuta lõunaid pole olemas.
Kolmandaks elukogemus: meie aju jaoks on kogemus igasugune pilt, mida me näeme. Kui näeme tänavakaklust, on see meie aju jaoks kogemus. Kui me ei vaata aknast välja, vaid telekat, kus kaklus on juba tunduvalt julmem, on see aju jaoks täpselt samasugune eeskuju. Veel hullem on virtuaalne kaklus. Minu tudengite uuring näitas: selleks, et mängida populaarne laste arvutimäng võiduka lõpuni, peab tapma 200 korda. See laps, kes istub kukupaina toas, ei ole tänaval, aga me ei tea tegelikult, kus ta on, sest ta parajasti ehk tapab kedagi. Aju jaoks on ta juba mõrtsukas.“ („Põhjarannik“)

Dr Noormanni suhtetarkus
«Naine peab olema ilus ja salapärane: ilu alla sai väidetud tarkus, mis teeb ilusaks, mitte loomupärane ilu. Inetuid naisi pole olemas, on ainult rumalad naised,» räägib Ots. «Ja salapära – iga naine teab, et mida salapärasem ta on, seda põnevam ta on. Lisaks märksõnad «naine peab end provotseerima vallutama kui Kilimandžaaro» ning «olema raskesti vallutatav, kuid – mitte täiesti vallutamatu, nagu Kilimandžaarogi». („Õhtuleht“)

Kontrollist loobudes saate olukorra üle täieliku kontrolli.
Tervita raha armastuse ja tähelepanuga, hüvasti jäta muretult.
Vastastikuse armastuse saavutamiseks peab loobuma omamisõigusest.
Õnne eest ei ole vaja võidelda – võib lihtsalt valida enda südamelähedase variandi.
Sinu valik realiseerub alati. Mille valid, selle ka saad.
— Transurfing

Igasugune haigus on normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. Tunded ja mõtted mõjutavad meie tervist ja enesetunnet – keha ei valeta kunagi. Haiguse puhul ei ole abi sümptomite kõrvaldamisest, vaja on tegeleda olukorraga, mis neid sümptomeid põhjustab.

Tervislik ja ebatervislik toitumine

Millised on kahjulikud lisaained ja koostisosad toidus
ning kuidas neid vältida

Edvin Aedma, Tartu Ülikool 2008

Sissejuhatuseks

Käesolev tekst käsitleb ebatervislikku toitumist ning kahjulikke lisaaineid, mitte aga “ekstra-tervislikku” toitumist või dieete, sest loomulik ja mitmekülgne toitumine on niigi tervislik. Eesmärgiks on esitada põhjalik ülevaade vähetuntud, kuid levinud ohtudest, mis osade toitude söömisega kaasnevad, ning anda konkreetseid soovitusi, kuidas ning millisel määral selliseid toite ning toitudes sisalduvaid aineid vältida.

Eriti kasulik võiks käesolev tekst olla neile, kellel esineb mõni allergia, on astma või tundlikkus aspiriini suhtes, sest paljud lisaained mõjuvad sellisel juhul rängemalt.
Samuti on tekst mõeldud lastevanematele ja noortele emadele, sest toidus leiduvad kahjulikud lisaained on üldjuhul lastele ohtlikumad kui täiskasvanutele.

Teema olulisusele viitab terviseprobleemide olemus arenenud riikides (kaasa arvatud Eestis). Iga kolmas inimene sureb südame ja veresoonkonna haigustesse, ning viimastel aastatel on tekkinud seisukoht, et iga kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest . Samuti teatakse, et südame ja veresoonkonna haigused tulenevadki eelkõige vähesest liikumisest ning valest (s.t. liiga energiarikkast, ühekülgsest ning trans-rasvade rikkast) toitumisest.
Seda arvesse võttes on eelkõige vaja alustada mitmekesiselt ning mõõdukalt toitumisest. Lisaks on kasulik teada, millised toidud kindlasti pole tervislikud (neis sisalduvate lisaainete tõttu) ning mida tasuks alati vältida, või siis tarbida võimalikult vähe. Alljärgnev annabki ülevaate viimatimainitust, keskendudes kõige olulisemale.

Sisukord

1 Vähkitekitavad säilitusained ja toiduvärvid vorstitoodetes. Vähi olemus.
2 Maitsetugevdajad.
3 Toiduvärvid
4 Suhkruasendajad
5 Akrüülamiidid ning kartulikrõpsud
6 Oksüdeerunud rasvad.
7 Hüdrogeenitud rasv ja margariin
8 Vanus, kehakaal ning kogused
9 Kokkuvõte ohtudest
10 Kokkuvõte sellest, millest loobuda & mida piirata
11 Näide õigest & heast toiduvalikust
12 Lõppsõna
13 Lisainfo (liigsöömine, mikroelemendid, puuviljade koor, näks, ülevaade e-ainetest)

Loe edasi »

Fluori vandenõu

08. juuni 2005 Ärileht
Autor: Enn Kaljo
Isegi Procter & Gamble kinnitab hambapasta kahjulikkust.
Õhtust hommikuni ja hommikust õhtuni keerleb meie ümber fluorireklaam. Kas ütlesin fluori? Tegelikult tahtsin öelda fluori sisaldava hambapasta reklaam. Samas on isegi Eesti teadlased kinnitanud fluori tugevat mürgisust.
Loe edasi »

Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult

Candace B. Pert on naisteadur biomeditsiini valdkonnas, kes töötas enne Washingtonis Riiklikus Vaimse Tervishoiu Instituudis (NIMH). Praegu teeb teadust eralaboris ja on väga nõutud lektor üle terve maailma.
Katkendeid Candace B. Pert`i raamatust „Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult“
Candace Pert´i esimene abikaasa oli eestlane. Siitmailt ka perenimi Pert.
Loe edasi »

Ettevaatust aspartaam

Aspartaam ehk aspartüül fenüülalaniin metüülester on suhkurasendaja, mis võeti kasutusele USA-s 1983. aastal. Tuntud rohkem selliste kaubamärkide läbi nagu Equal, Nutrasweet, Equal Measure, Spoonful, Canderal ja Euroopas tuntud ka toidulisandina E951. Kasutatakse umbes 6000-s toiduaines ja joogis, peamiselt dieetkarastusjookides. Lähemal uurimisel selgub, et seda leidub kõikides suhkruvabades närimiskummides, enamustes limonaadides ja ka “tervise” või vitamiinijookides, näritavates vitamiinikompleksides, maiustustes, apteegis müüdavates Ca närimistablettides CALCIGRAN jne.
Loe edasi »