RAVIM – HAIGUSE PÕHJUS

USA-s sureb igal aastal ravimitest tingitud kõrvalmõjude tõttu umbes 150000 inimest.
Ravimite töttu tekkinud haigustesse suremine on 5. kohal surma pöhjustest.
Umbes pooled 100-st miljonist retseptist antibiootikumidele 2002.a. kirjutati välja pöhjendamatult. Kuni 50% arengumaades kasutatud medikamentidest on olnud faktilisele vajadusele mittevastavad. Venemaal ei ole küll ametlikku statistikat selle kohta aga samasugused probleemid muutuvad üha teravamaks. Negatiivne möju sünteetilistest preparaatidest on juba ammu teada. Käesoleval ajal on ohtlikuks muutunud inimeste innustumine tablettide vötmisest.
Mõiste “Ravimi-haigus” ilmus juba 1901.a. arst Efim Arkin nimetas esimesena sellist ilmingut. Ta märkas, et väävli-elavhöbeda salvi sissehöörumisele järgnes lööve, ohatis ja muid ilmingud kogu organismi kahjustusest.
Tänapäeval on need ilmingud laienenud tohutult. Peamine pöhjus on suuremastaabilised ravimitööstuste arengud Lääneriikides.
Medikamentide mitteotstarbekas kasutamine. Lisaks on tänapäeva inimene nörgestatud stressist, ebatervest toitumisest ja mitmetest ökoloogilistest kahjustustest. Aga palju teravamini reageerib organism tugevatele keemilistele preparaatidele. Praeguse aja arstid räägivad polü-puudulikkusest ehk komplekspuudustest, mis tähistab organismis eluliselt vajalike ainete puudumist. Nagu näiteks vitamiinide mineraalide ja kiudainete mitteküllaldane seis. Selles hädas süüdistatakse hoopis ökoloogiat, eluviise ja veidi lähemale tõele ka mitteratsionaalset toitumist. Aga ei räägita ravimite liigsest tarbimisest!
Arsti juurde minnes on patsient kogunud terve paketi häireid, valusi, kaebusi halvast enesetundest, nörkustest ja väsimusest. Seepeale kirjutabki arst terve komplekti retsepte, et ehk möni neist möjub. See on kahjulik nii tervisele, kui ka patsiendi rahakotile. Tihti oleks kasu rahustavast teest, korralikust väljapuhkamisest ja toidumenüü muutmisest ning füüsilistest harjutustest, kasvöi jalutuskäikudest.
Aga ajapuudusest vöi ka harimatusest ning hoolimatusest võõra häda suhtes ei küsitagi patsiendilt pöhjalikumalt, miks ta sellise olukorrani on jöudnud.
Kasumit saavad ravimitootjad ja ka arstid, keda siis patsiendid “toetavad”.

Venekeelsest Mediko-kirjanduse ajalehest Nr.2 Mai 2009
Tõlkinud Leho

Leave a Reply