Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult

Candace B. Pert on naisteadur biomeditsiini valdkonnas, kes töötas enne Washingtonis Riiklikus Vaimse Tervishoiu Instituudis (NIMH). Praegu teeb teadust eralaboris ja on väga nõutud lektor üle terve maailma.
Katkendeid Candace B. Pert`i raamatust „Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult“
Candace Pert´i esimene abikaasa oli eestlane. Siitmailt ka perenimi Pert.

„Pole kahtlustki, et tavameditsiin ei tegele sellega, kuidas me end tunneme,“ ütles Nancy.“Tervishoiule kulultatakse (USA-s) 50 miljonit dollarit, kuid paljud minu beebibuumiaegsed California tuttavad on loobunud arsti juures käimisest. Me läheme pigem kiropraktiku, nõelravispetsialisti, loodusravitseja või energia abil tervendaja juurde, et need aitaksid meil end paremini tunda.“
„Seda küll, aga ülejäänud riigis,“ vaidlesin mina (Candace) vastu, „lähevad inimesed oma krooniliste hädade ja valudega arsti juurde ning saavad standardravi: ravimeid ja operatsioone. Liigesed valutavad? Paneme uued. Selg valutab? Võtke rohtu. Ja kui see ei aita, siis saadetakse kirurgi juurde. Tavaarstid ei räägi mürkide koormast, mida enamik meist oma kehas kannab ning mis on trauma ja stressi emotsionaalseks lähtekohaks, ega sellest, kuidas meie toit võib põhjustada ohtlikke põletikke. Kõik need asjad põhjustavad halba enesetunnet ja haigusi, aga tavameditsiin ei tegele nende küsimustega piisavalt. Toit ja meeleolu – need jäetakse võrrandist välja ning asendatakse hoopis ravimite ja operatsioonidega.“
………..
Siin nad vaatavad vahepeal DVD pealt filmi, mis on muideks ka netis ülal: „Sweet Misery“. Edasi läheb diskussioon selle filmi peale.
…………..
„Minagi oleks võinud olla üks nende hulgast. Olin dieetkoola joomisesse alati hästi suhtunud, arvates, et väldin teistes karastusjookides olevat suhkrut ja piiran kalorihulka. Ma küll ei joonud teda palju, aga seltskonnas, kuna ma ei kasuta alkohoolseid jooke, oli see mu lemmikuks. Ma ei kujutanud ettegi, et see võib mu maksa sisuliselt konserveerida, põhjustada ajukasvajat ning kutsuda esile meeleolumuutusi.
Tuleb välja, et minu lemmik mittealkohoolne jook on äärmiselt mürgine, tulvil aineid, mis muutuvad mu kehas alkoholiks. Ja mitte meeldivaks nagu etüülalkohol, mis paneb pea sumisema, vaid selliseks, mille tarbimise tõttu joodikud surevad või jäävad pimedaks – metüülalkoholiks, mida teatakse laiemalt puupiirituse nime all.
Aspartaam on peptiid, mis koosneb kahest aminohappest: fenüülalaniinist ja asparthappest, mida me tavaliselt saame valgurikkast toidust. Olin seda ainet juba aastaid oma loengutes maininud kui äärmiselt lühikest peptiidi, ise tajumata, kui palju on selle kahjulikkust tõendavaid andmeid.
Asparthape ja fenüülalaniin esinevad looduslikult toidus, mida me sööme väikestes kogustes. Mõlemad aminohapped on tuntud kui erutustoksiinid, mis võivad põhjustada neuronite ülierutuvust ning isegi nende hävimist. Naatriumglutamaat, mis on samuti legaalne toidulisand, kuulub samasse kategooriasse.
Teiseks neuroloogiliseks lüliks on see, et mõlemad peptiidid on seotud neurotransmitteri funktsiooniga. Fenüülalaniin on ehitusplokiks noradrenaliinile, mille hulk aspartaami manustades ajus suureneb. See võib lüüa paigast noradrenaalini ja serotoniini, teise meeleolu reguleeriva neurotransmitteri suhte.
Neurotransmitterite tasakaalu rikkumine võib tekitada paanikasümptomeid, meeleoluhäireid ning mõne inimese puhul muuta tundlikkuse läve, mis omakorda võib viia krampideni. Dick ja Judy Wurtman, kelle teedrajavat teaduslikku tööd selles valdkonnas peetakse veatuks, on veenvalt tõestanud, et toit mõjutab meeleolu.
Ja nagu sellest veel ei piisaks, on asparthappe ja fenüülalaniini otsa kinnitatud kolmas komponent – metüülesrti rühm, mis eraldub kergesti ning muutub kehas metanooliks(puupiiritus).
Mis veelgi hullem: metanool lagundatakse maksas ning see moodustab seal veelgi toksilisemaid aineid – formaldehüüde. Enamik meist teab formaldehüüdi kui vedelikku, milles hoitakse laipu, ning kindlasti ei taha keegi meist sellises säilitusseisundis olla. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseamet (FDA) on lisanud formaldehüüdi kantserogeensete ainete nimistusse ja selle aine suurtes kogustes manustamine võib põhjustada surma.
…………
Film „Sweet Misery“ kirjeldas rabavalt, kuid usutavalt, kuidas aspartaami kasutamine võib põhjustada nahalöövet, kohutavaid peavalusid ning rohkem kui 40 muud sümptomit. Ma olin šokis mõeldes, kuidas juba üksnes formaldehüüdi moodustumine organismis võib esile kutsuda igasuguseid probleeme.
Veelgi ärritusttekitavam oli see, et saime teada, kuidas Riiklik Vähiuuringute Instituut (NCI) oli alates 1985.aastast registreerinud ajukasvajajuhtumite sagenemist, mis võib olla seotud aspartaami kasutusele võtuga. Alates 1983. aastast on Ühendriikide elanikkond (eks kõik inimesed üle ilma samuti ) pruukinud suurtes kogustes seda kunstlikku magusainet, mida inimesed polnud kunagi varem tarvinud. Ainult 1984. aasta jooksul tarbisid ameeriklased ligemale 3 miljonit kilogrammi aspartaami. Järgmisel aastal see kogus kahekordistus ja on edaspidi üha suurenenud.
………..
Aspartaami kasutatakse rohkem kui 9000 toiduaines ja joogis, mis on endiselt poelettidel. Los Angeles Timesi 2005.aasta artikli kohaselt suurenevad üksnes dieetjookide ülemaailmsed müüginumbrid igal aastal 6% võrra, mis annab turuosaks miljard dollarit aastas. Samal ajal muude karastusjookide müük väheneb 2% võrra aastas.
Samas pole inimesi sugugi lihtne aspartaami ohtlikkuse eest hoiatada, nagu ma kogesin oma kolleegide ja sõpradega seda teemat üles võttes. Kui ma seltskondlikel koosviibimistel kommenteerisin kaaslaste valikut juua dieetjooki, vaadati minu peale viltu ja jätkati mürgi joomist, hoolimata uurimistöödest, millest osa oli tehtud lausa nende nina all.
Kohaliku apteegi farmatseudi veenmisega mul see-eest probleemi polnud. Nägin teda suurt dieetjoogipudelit kummutamas ja teatasin talle, et seda kraami seostatakse silmasisese verejooksuga. Ta viskas pudeli koheselt prügikasti vandudes, et ei puutu seda enam iial. Lisaks rääkis ta mulle, et tal on viimastel aastatel salapäraselt olnud mitu silmaverevalumit.
See on üks sümptoom, mida seostatakse aspartaami kasutamisega.
Farmakoloogina tean, et aine toksilisuse määrab ära doos – mida suurem annus, seda suurem on võimalus, et kaasneb toksiline efekt. Kuid doosile lisandub veel teine faktor: kangus. Mõned ravimid on nii kanged, et toimimiseks piisab väga väikestest kogustest. Selline on näiteks üks opiaatidest, etorfiin, mida kasutatakse loomaaedades suurloomadele mõeldud rahustinooltes.
Uurisin välja, et Nutrasweet pole eriti kange, seega läheb magususe saavutamiseks vaja suuri annuseid. Üks purk jooki sisaldab sellise koguse aspartaami, mis täidaks pool mu peopesast _ see on tohutu hulk metanooli ja formaldehüüdi, millega organism peab toime tulema. (Püüdsite vältida teelusikatäit suhkrut ja temas peituvat 17 kalorit ???)
………………….
Kõigist arstide poole pöördumistest moodustavad 80% juhtumid, mida tavameditsiin ei suuda ravida: kroonilised valud, diabeet, sklerosis multiplex, Alzheimeri tõbi, südamehaigused ja isegi vähk. See masendav statistika tõestab, et vaatamata kogu investeeritud rahale ja ajale ei ole meil siiani õnnestunud erilisi edusamme teha.
…………………..
Kel huvi, lugege terve raamat läbi.

Leave a Reply